TREENINGUD

Treeningud toimuvad Tallinnas iga
teisipäev (20:00-21:30),
neljapäev (20:00-21:30) ja
pühapäev (19:00-21:00)
Sparta spordiklubi ruumides.
Esimene kord Spartas tasuta!

Indrek Järv
Bujinkan Shihan, 11. dan
info@bujinkan.ee
Telefon: +372 52 86 609

Kui on küsimusi, kontakteeru julgelt!
  

Korduma Kippuvad Küsimused

1. Kas “Bujinkan Eesti Tallinn Dojo” on ametlik Jaapani Hombu Dojo liige?

Jah. Mõlemad Dojo õpetajad omavad ametliku Shidoshi (õpetaja) litsentsi, on viienda või kõrgema musta vöö omanikud ning on Bujinkan Shidoshi-Kai liikmed. Infoks, et ainult Shidoshi-Kai liikmetel on õigus väljastada tasemevöösid Bujinkanis ning Shidoshi-Kai liikmelisus on aastapõhine, seda peab iga aasta pikendama Jaapani Hombu Dojos. Soovi korral oleme alati valmis originaal dokumente Dojos treeningutel (etteteatamisel) näitama.

 

2. Kas Teil on ka algajatele eraldi kursused või klassid?

Ei. Arvame, et selline koos õppimine aitab algajatel kiiremini edeneda ja aitab ka vanematel õpilastel ennast pidevalt täiustada õpetamise käigus. Algajatele õpetatakse lisaks treeningülesannetele antud teemat ka põhjalikumalt ning vajadusel õpetatakse lisaks tehnikaid ja põhimõtteid, mis on vajalikud paremaks arusaamiseks.

 

3. Mida pean ma oskama, millisel tasemel olema või mida tegema, et treeningutega alustada?

Mingeid eeltingimusi või nõudeid ei ole, tulge lihtsalt kohale (mis tegelikuses on kõige suurem eneseületamine ja raskeim samm), tehke kohe kaasa (üks asi on vaadata kõrvalt aja jooksul suhteliselt osavateks muutunud harrastajaid, teine asi on seda üritada järgi teha, seal algab alles lõbus osa) ja kui sobib ja meeldib, hakake osalema. Bujinkani Dojod üle maailma ei ole tavaliselt eriti suured, ka meid on kohal tavaliselt umbes kümmekond. Samas on Bujinkan väga avatud ja sõbralik kogukond. Kuhu iganes te tulevikus üle maailma kasvõi korraks sattute, võtab teid iga Bujinkani Dojo väga sõbralikult vastu kasvõi üheks ainsaks treeninguks. Treeningud on väga vabas ja sõbralikus vormis, kõik on kõigile abiks, õpetajaks ja õpilaseks.

 

4. Mis Teil trennis seljas on? Kas ma peaksin ka ostma sellise laheda maski ja musta kimano nagu filmides ja piltidel on Ninjadel seljas?

Palun ärge kohe kindlasti ostke poest nö. traditsioonilist ninja kimonod! Esiteks on tegemist suhteliselt ebakvaliteetse tootega. Teiseks on tootel tohutu hulk nööre, mis hakkavad Teid trennis lihtsalt segama. On veel palju põhjusid mitte selle ostmiseks aga neid ma ei tahaks siin rohkem loetleda. Ostke parem korralik, paksust ning raskest (siis peab paremini heidetele ja rebimistele vastu) mustast riidest treening Gi. Jalas kanname me tavaliselt Jaapani sise tabisid. Tabisid (võivad ka olla pehmed sisejalatsid või paksud sokid) kanname põhiliselt hügieenilisuse tõttu aga tähtis on ka hoida jalad soojana. Kui on huvi ja ei leia, küsige ja aitame alati: info@bujinkan.ee. Kvaliteetse musta Gi leiate näiteks paracord.ee e-poest!

 

5. Kas Bujinkanis on ka võistlused?

Ei ole. Sellel on hästi palju põhjendusi, ma ainult mõned toon siin välja. Esiteks on väga keeruline võistelda aladel, kus püütakse tegutseda võimalikult kiirelt ja efektiivselt, kus iga löök on sihitud vastase keha nõrkadesse piirkondadesse, kus iga lukustamine tegelikus olukorras lõppeb vigastustega, kus pole ühtegi keelatud piirkonda või tehnikat. Kui aga seada mingi hulk piiranguid, nagu seda tehakse kõikides sport alades, siis pole see enam Bujinkan ning võitlus toimuks juba mingi muu ala nimetuse all. Teiseks, selline komme mõõtu võtta sportlikul viisil pole traditsioonilistele Jaapani võitlus- või sõjakunstidele omane. See saabus koos Euroopalike mõjudega sinna maale. Samas pidev võitlus oma võitluskunsti tõestamiseks oli Jaapanis väga tähtsal kohal ja kui sa olid mingi koolkonna juht (Soke), siis sa pidid pidevalt olema valmis vastu võtma väljakutseid nii teiste koolkondade esindajatel kui ka Sokeks pürgivate õpilaste poolt. Aga selliste võitluste reeglid olid lihtsad ja mõlemale poolele ette teada, kaotaja oma pere juurde kunagi elusalt tagasi ei jõudnud, nii et sa pidid endas olema väga kindel, proovimise võimalust seal polnud. Mis muidugi ei tähenda, et me Bujinkanis üldse mingeid omavahelisi võistlusi ei tee ja kõik käib nagu klassikalises Ninja filmis, kus paha must Ninja sirutab käe välja ja üliosav võitluskunstide spetsialist aga vuhistab lüüa. Kes peab vähemalt mõned aastad vastu Bujinkanis, see näeb hoopis teist moodi võitluskunsti, kui seda näidati talle alguses 🙂 Ja kellel on õnne, et saab endale lubada reisimist regulaarselt Jaapanisse Soke (ja teiste Jaapani vanemõpetajate) juurde treeningutele, see näeb ja ka õpib ise, millise tasemini on võimalik Bujinkanis jõuda.

 

6. Kas Bujinkan sobib ka naistele?

Ideaalselt. Bujinkanis püütakse sooritada kõiki tehnikaid keha liikumise abil, mitte ainult käsi liigutades. See aga võimaldab piisava osavuse juures saada jagu endast füüsiliselt tugevamast vastasest, kuna keha mass on tavaliselt alati suurem käte lihaste massist. Bujinkanis õpetatakse ka hästi palju strateegiat ning muid nippe, mis on samamoodi mõeldud võitluseks endast ülekaalukama vastasega või mitme vastasega korraga. Tähtsal kohal on Bujinkani tehnikates distants, nurgad ja ajastus mitte ainult jõud, kiirus ja reaktsioon. Lisaks õpetatakse Bujinkanis käsitlema erinevate omadustega relvi või relvasarnaseid esemeid, mis samamoodi keerulises olukorras annavad väga suure eelise, kui neid osata efektiivselt kasutada. Nö. peidetud relvad (shurikenid, sõrmused, raudküünised, ketid jne.) olid Jaapanis väga levinud võitlus- ja enesekaitsevahendid just naistel, kuna neid on suhteliselt lihtne peidus hoida ennem tarvitamist ning tarvitamisel osutusid väga efektiivseks oma ootamatuse ja mõju tõttu.

 

7. Kas treeningutel võib ennast ka vigastada?

Loomulikult, tegemist on ikka võitluskunstiga, mille põhiväljund ongi vastase “tegutsemisvõimaluste piiramine”. Samas on kindlasti meil treeningutel juhtuvate vigastuste oht väiksem, kui seda juhtub spordis, näiteks korvpalli treeningutel. Vigastuste vältimine on samas väga oluline, kuna taastumise ajal on keerulisem treeningutest 100% osa võtta ning see jälle pidurdab arengut. Samas haiget saate treeningutel kindlasti, valu peab võitluskunstide õppimise käigus piisaval määral tajuma, et tekiks ettekujutus tehnikate efektiivsusest. Aga samas peate arvestama liitumisel Soke nõudega, et igaüks, kes Bujinkani treeningutest plaanib osa võtta, peab arvestama, et tegemist pole mänguga ning iga üks peab olema valmis rasketeks vigastusteks või isegi surmaks. Kui sellega ei olda nõus, siis pole mõtet tulla.

 

8. Millised on vanuse piirangud, et treeningutel osaleda?

Ülempiiri ei ole. Kui me vaatame, mis toimub Jaapanis Hombu Dojo treeningutel, kus 83 aastane Soke loobib 70 aastast õpilast, siis see räägib juba enda eest. Hetkel miinimum vanuse piiri oleme seadnud 16 eluaasta peale, kuna teeme treeninguid kõik ühes grupis ning väga raske on paaris teha, kui füüsiline suuruste vahe on väga suur. Kui on tulevikus piisavalt huvilisi, siis oleme alati valmis arutama noorte treeningrühma avamist.

 

9. Kas Bujinkani Dojos õpitut on võimalik kasutada ka reaalses võitluses?

Loomulikult. Bujinkanis õpetatavad põhimõtted, tehnikad ja strateegiad on mõeldud toimima reaalsetes võitlus situatsioonides. Me ei ütle, et nende omandamine on aga kiire ja või lihtne protsess. Reaalsus tähendab aga tõenäoliselt seda, et sul on vastas rohkem kui 1 vastane korraga, seega näiteks võitluse tahtlik maha viimine ja seal igasugune efektiivne ja professionaalne tegevus on enesehävituslik. Õues olev maapind (ka õue riided) on hoopis midagi muud kui dojos, väljas tuleb teistmoodi kukkuda, teisiti jalaga lüüa jne. Spordisaalis ja võistlustel ringis ülihästi toimiv lähisvõitlus omab hoopis teise vaatenurga, kui vastase käes on raske pikk metall kaigas või nuga. Näiteid võib veel palju tuua.

 

10. Palju maksab treeningutes osalemine?

Hetkel toimuvad Bujinkan Eesti Tallinn Dojo treeningud Sparta spordiklubi ruumides. Osaleda on võimalik vastavalt Sparta spordiklubi üldhinnakirjale, mingeid lisatasusid eraldi ei lisandu. Vastavalt Sparta spordiklubi reeglitele saate lisaks sama hinna sees tarbida ka kõike muud, mida klubi pakub. Näiteks enamus õpilasi käib ennem (või peale) trenni tegemas sooja jõusaalis ning pärast trenni on mõnus lõõgastuda saunas.

 

11. Kas Bujinkanis on ka maasvõitlust?  

Klassikalist maasmaadlust on suhteliselt vähe.  Õpetame küll treeningutel ka seda kuidas ühest või teisest lukust või situatsioonist maas välja võiks proovida tulla aga seda ainult Bujinkani võtmes ja lisanditega (löögid närvipunktidesse ja valu tekitamine), mitte puhtas maadluse võtmes. Bujinkanis on aga palju tehnikaid, kuidas vastast maas kinni hoida, jääda ise avatuks uutele rünnakutele teiste vastaste poolt. Lahinguväljal (ka näiteks tänavakakluses või olles tegev näiteks klubi uksehoidjana) ja Yoroi’ga (Jaapani raudrüü, tänapäeva analoog näiteks sõduri/politsei täisvarustus koos kuulivestiga) ei ole üldse mõeldav pikk pusimine maas, pinnas ja võimalikud täiendavad ohud (näiteks: mitu vastast) muudavat selle üliohtlikuks. Vanasti lahinguväljal maha kukkumine tähendas peaaegu alati võitluse lõpp ühel või teisel moel. Bujinkanis õpitakse aga hästi palju erinevaid kukkumisi ning viise, kuidas võimalikult valutult kukkuda ja kiiresti püsti tagasi saada.

 

12. Kas on võimalik osta ka kuskilt Bujinkani õpetavaid eesti (ja inglise) keelseid materjale ja videosid?

Eesti keelseid Bujinkani seminaride DVDsid on võimalik osta e-poest või siis Dojost ette teatamisel kohapealt. Saadaval on ka kõik meie organiseeritud välis õpetajatega seminaride DVD materjalid. Nende puhul on meil küll üldine reegel, et need on saadaval ainult Dojo siseselt ja oma õpilastele, kuna ilma eelteadmisteta on neid raskem mõista (aga kui on tõsine huvi ja oskate seda ka veenvalt põhjenda, siis võime teha ka erandi). Huvi korral palume kirjutada: info@bujinkan.ee

 

Tekkis veel mõni küsimus või mõnele ei leidnud siit vastust? Helistage +3725286609 (Indrek) või saatke e-mail (indrek@bujinkan.ee) !